| |
Serpula
lacrymans ( e.k harilik majavamm)
Viljakeha: liibuv, ümmargune, lihakas või
nahkjas, algul kollakas, valminult tumepruun, koosneb madalatest võrkjatest
pooridest (2-5 cm sügavused) või lühikestest väga
ebakorrapäralise kujuga torukestest, mis moodustuvad ookerkollastest
või roostepruunidest ebaühtlase jämeda võrguna
paigutunud voltidest, mõnikord on voldid ebaselged ja viljakeha
pind jämemügarlik või- hambuline;
pindmine mütseel: hästi arenenud, kiuline või
vatjas, valge, esinevad kollakad või punakad laigud mõnikord
hallikad.
Seeneväädid: hallikad või tumepruunid, harunenud,
kuni 5 mm laiad, esinevad juht-seeneniidid.
Seeneniitide süsteem: kahetüübiline,
generatiivhüüfid õhukesed vaheseintega; kiudhüüfid
, paksuseinalised, vaheseinteta, hallikad.
Eosed: elliptilised, tihti neerukujulised, kollakaspruunid,
9-12 ´ 4.5-6 gm.
Levik: areneb seal, kus on kõrge niiskuse
tase: keldrites, põranda all, tapeedil (eriti kui sisaldavad
saepuru), müüritises, samuti kahjustab hoonete nii leht-
kui okaspuupuidust konstruktsioone. Looduses on teda leitud Himaalaja
mägedes. Tekitab jämedat pruuni destruktiivmädanikku,
mädanik hallikaspruun, puukuubikud 1-5 cm. See seen on ka võimeline
kasvama suhteliselt kuivades tingimustes. |
