| |
Hõimkond
Basidiomycota, kandseened.
Tallus valdavalt hästiarenenud hulkrakse seeneniidistikuna. Seeneniidid
suurema osa elutsüklist kaksiktuumalised, kaasa arvatud viljakeha,
enamasti pannaldega. Iseloomulik on kaksiktuumalise hüüfi
tipmisest rakust areneva eoskanna (basiidi) olemasolu, mis on kottseente
eoskoti (askuse) homoloog. Eoskannad võivad olla ühe-
ja neljarakulised. Kandseentel kandeosed (basidiospoorid) arenevad
eoskotti väljaspool, aga kottseentel eoskotti sees. Tavaliselt
on neid eostugedel 4.Viljakehad valdavalt olemas. Mõnes rühmas
viljakehad puuduvad. Koosneb liigikaudu 16000 liikidest. Hõimkonnas
3 klassi, kõik esindatud ka Eestis.
Kandseente hulka kuuluvad tuntud söögiseened riisikad, puravikud,
aga ka torikud, roosteseened jne. Nad on ühed olulisemad saproobid,
s.h. puidu lagundajad, puujuurte sümbiondid või parasiidid
ja taimehaiguste tekitajad, mükoriisaseened või parasiidid.
Üksikud liigid lihheniseerunud. Siia kuuluvad majaseened, mis
mädandavad puud ja teised materjalid. Vastavalt sellele, millist
osa puidust seen lagundab eristatakse kahte peamist mädaniku
tüüpi, valge- e. korrosioonmädanik ja pruun- e. destruktiivmädanik.
Pruunmädanik. Pruunmädanik võib
levida puidus, kus niiskuse sisaldus on minimaalse (20%) ja optimaalse
(30-40%) vahel. Pruunmädaniku korral lagundatakse ainult tselluloosi,
puu muutub pruuniks.
Valgemädanik. Lagundatakse ligniini aga vähesel
määral ka tselluloosi, puu muutub valgeks ning kiuliseks. |
